​Kas pôsele suudeldes vôib saada HIVi?

​

Ei. Tavakontaktide puhul HIV ei levi, seetôttu on pôsesuudlus ohutu. Kui teisel inimesel ongi HIV veres, kaitseb pôskede nahk sind viiruse eest turvaliselt. Keegi ei saa nakkust ka kallistades ja kättpidi tervitades.

​

Kas suudeldes suult suule vôib saada HIVi?

​

See risk on tühine.

​

Oht nakkuse levimiseks on siis, kui suu limaskest ei ole terve ja veritseb. Siis vôib nakatunud inimese veri jôuda teise inimese organismi. Maailmas on môned sellised nakatumise juhud registreeritud.

​

Kas ma vôin saada HIV-nakkuse kui ma teen partnerile suuseksi?

​

Jah, suuseksi tehes vôib saada nakkuse. Neid juhuseid on môned registreeritud, mil inimene, kes tegi suuseksi HIV-positiivsele, nakatus ka ise viirusega. Riski täpset ulatust ei tea keegi, kuid igatahes on suuseks on turvalisem, kui kaitsmata suguühe tuppe vôi pärakusse.

​

Suuseksi risk suureneb, kui suhu satub spermat vôi tupeeritist, aga suu limaskest on katki. Siis ei kujuta limaskest enam viirusele takistust. Suuseksil ajal vôib nakatuda ka teiste sugulisel teel levivate haigustega.

​

Kui sa oled otsustanud teha suuseksi mehele, kasuta turvalisuse pärast meeste kondoomi. Kui mees on allergiline lateksile, saab kasutada ka polüuretaanist kondoomi. Uuringutega on tôestatud, et kondoomid muudavad suuseksi oluliselt ohutumaks.

​

Kui sa oled otsustanud teha suuseksi naisele, kasuta lateksist vôi plastikust kaitset naise suguelunditel. Sellise neljakandilise kaitse saab valmistada kasvôi kondoomist, kui lôikad ära selle tipu ja seejärel külje lahti. Kaitse takistab tupeeritise ja vere sattumist suhu.

​

Kas ma vôin saada HIVi, kui suuseksi tehakse mulle?

​

Jah, see on vôimalik. Kui sinu partneril on HIV, vôib juhuslikult tema suu limaskesta haavast pärit olev veri sattuda suuseksi ajal sugutikanalisse, tuppe, pärakule ja neis juhtumisi olevate haavade kaudu pääseda sinu organismi.

​

Kui tehakse suuseksi mehele, kasutage turvalisuse pärast meeste kondoomi. Kui mees on allergiline lateksile, saab kasutada ka polüuretaanist kondoomi. Uuringutega on tôestatud, et kondoomid muudavad suuseksi oluliselt ohutumaks.



Kui tehakse suuseksi naisele, kasutage lateksist vôi plastikust kaitset naise suguelunditel. Sellise neljakandilise kaitse saab valmistada kasvôi kondoomist, kui lôikad ära selle tipu ja küljelt lahti. Kaitse takistab tupeeritise ja vere sattumist suhu.

​

​Kas ma vôin saada HIVi tupeseksi ajal?

​

Jah, see on vôimalik. Maailmas on HIVi sel moel kantud üle kôige sagedamini.

​

Viirus vôib olla nakatunud inimese veres, seemnevedelikus, eelspermas, tupeeritises.

Kui tupe limaskest on vigastatud, pääseb viirus sealt kergesti organismi. Pôhimôtteliselt on vôimalik, et viirus pääseb läbi ka tervest limaskestast.

​

Mehe organismi pääseb HIV tupeseksi ajal kusitikanali kaudu ja haavade kaudu, kui neid sugutil on.

​

HIVi levimise risk suureneb, kui kasvôi ühel partnereist on môni suguhaigus.

​

Kui oled otsustanud tupeseksi kasuks, kasuta kondoomi. Lateksist kondoom kaitseb nii sind kui partnerit HIVi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste eest. Uuringud näitavad, et kondoomid on väga efektiivsed, kui neid kasutatakse ôigesti ja alati.

​

Kui partner on allergiline, vôib kasutada kas meeste vôi naiste polüuretaanist kondoomi.

​

Kas vôib saada HIVi pärakuseksi (anaalseksi) ajal?

​

Jah, see on kôige ohtlikum enamlevinud seksuaalne tegevus üldse. Oht on väga suur môlemal partneril. Pärasoole limaskest on ôhuke ja viirusel on seda kerge läbida. Ka sisaldab pärasoole lima viiruseid rohkem kui tupeeritis.

​

Kui inimesed on otsustanud anaalseksi kasuks, tuleb alati kasutada kondoomi, kindlasti koos vesilahustuva libiainega, sest ôlid teevad kondoomi rabedaks.

​

Kui hästi kaitsevad lateksist kondoomid HIV-nakkuse eest?

​

Uuringud on näidanud, et lateksist kondoomid kaitsevad HIV-nakkuse eest tôhusalt, kui neid kasutatakse ôigesti ja pidevalt. Neid uuringuid tegid paarid, kus üks partneritest oli HIV-positiivne ja teine mitte. 98-100% inimestest, kes ôigesti ja pidevalt kasutasid kondoomi, ei nakatunud.

​

Kas HIVil on seost teiste sugulisel teel levivate haigustega?

​

On. Sugulisel teel levivad haigused pôhjustavad limaskestadel ja nahal haavu ja haavandeid, mille kaudu on HIVil kerge pääseda organismi. Isegi kui haavandeid ei esine, tekib ikkagi limaskestade pôletik. Pôletikuline limaskest ei suuda viiruse vastu tôhusalt kaitsta.

​

Inimene, kellel on koos HIV-nakkusega ka muu sugulisel teel leviv haigus, levitab HIV-nakkust sugulisel teel 3-5 korda sagedamini, kui ilma haiguseta inimene.

​

Kôige efektiivsem meetod sugulisel teel levivatest haigustest hoidumiseks on seksist keeldumine. Kui on otsustatud suguelu kasuks, siis HIV leviku tôkestamiseks on kasulik:

​

• praktiseerida ohutuid seksuaalseid tegevusi,
• elada suguelu ühe ja nakkusevaba partneriga,
• kasutada lateksist kondoomi alati sugutit tuppe vôi pärakusse viies, soovitavalt ka mehele suuseksi tehes.
   

Miks uimastite süstimine suurendab HIV-nakkuse riski?

​

Kui nôel viiakse veeni, tungib nôelasse iga kord verd. Kui süstija on HIV-positiivne, siis tungib ka viirus süstlasse. Kui sama süstalt kasutab teine süstija, satub viirus otse tema verre.

​

Muude uimastitega seotud vahendite kasutamine vôib pôhjustada samuti HIV-nakatumise, kui:

​

• verega saastunud süstlaid on kasutatud uimastite valmistamiseks vôi doseerimiseks,
• kasutatakse vett korduvalt,
• kasutatakse korduvalt korke, lusikaid ja muid uimastite lahustamise vôi kuumutamise vahendeid,
• kasutatakse korduvalt sigaretifiltreid, millega filtreeritakse välja süstlanôelu ummistavat prahti.
   

Tänavalt ostetud süstalt vôib olla varem keegi kasutanud. Kui inimene otsustab süstida uimasteid, siis peaks ta ostma apteegist isiklikud steriilsed süstlad.

​

Peab teadma, et süstalde korduvkasutamine on ohtlik ka siis, kui nendega ei süstita just uimasteid. Ka anaboolseid hormoone süstides vôib saada HIVi vôi mône teise verega leviva haiguse.

​

Kuidas uimastisüstijad saaksid HIV-nakkuse riski vähendada?

​

Parim on uimastite süstimise lôpetamine. Vajadusel tuleks pöörduda ravi saamiseks.

​

Need, kes ei lôpeta süstimist, peaksid enda ja teiste turvalisuse huvides jälgima järgmist:

​

• kunagi ei tohi kasutada teiste kasutatud süstlaid, vett vôi muid uimastite valmistamise vahendeid;
• kasutada tohib ainult apteegist vôi spetsiaalsetest jaotuskohtadest saadud süstlaid, mis on puhtad;
• igal süstimisel tuleb kasutada uut süstalt;
• kui vôimalik, tuleb kasutada steriilset vett, kui mitte, siis vähemalt värsket;
• enne süstimist tuleb nahka puhastada alkoholiga;
• peale süstimist tuleb murda süstlanôelad kôveraks, et nad juhuslikult kedagi ei torkaks.
   

Kui ei ole vôimalik saada puhtaid süstlaid vôi muid vahendeid, tuleb neid keeta vôi desinfitseerida vesinikuga.

​

Süstivad uimastikasutajad ja nende suguelupartnerid peaksid jälgima turvalise seksuaalkäitumise reegleid, tingimata kasutama kondoomi.

​

Uimastisüstijad peaksid perioodiliselt laskma teha HIV teste.

​

Kas HIVi vôib saada tätoveerimisel vôi kôrvarônga-aukude tegemisel?

​

HIVi leviku risk on olemas, kui tätoveerimisel vôi kôrvarônga-aukude tegemisel kasutatavaid vahendeid ei steriliseerita vôi desinfitseerita korralikult. Parem oleks, kui nahka vigastavaid instrumente kasutataks ühekordselt, kui see aga pole vôimalik, siis puhastatakse ja desinfitseeritakse.

​

Kui oled otsustanud tätoveeringu vôi kôrva-(nina, naba-jm)rôngaste kasuks, uuri, kas vastava firma töötajad on teadlikud HIVi ja teiste verega levivate haiguste ohust ja kas nad suudavad tagada sulle, et sa ei saa nakkust. Kui sa pole selles veendunud, otsi usaldatav firma.

​

Kas meedikutel on oma töö iseloomu tôttu suurem oht saada HIV-nakkus?

​

Kui meedikud jälgivad ohutusreegleid, on risk madal. Igapäevasel suhtlemisel HIV-nakatunutega ei saa ei meedikud ega mittemeedikud HIV-nakkust. Meedikute jaoks on kôige ohtlikumad juhuslikud nôelatorked, mida ei saa ennetada.

​

Kas patsiendil on oht saada HIV-nakkus arstikabinetis vôi hambaarsti juures?

​

See on olnud väga haruldane kogu maailmas. Ranged nakkuste leviku kontrollimise reeglid teevad HIV-nakkuse leviku meditsiiniasutustes praktiliselt vôimatuks, see tagab nii patsientide kui personali ohutuse.

​

1990-st aastast on teada üks juhus Floridast, kui hambaarst nakatas HIViga kuus patsienti.

​

Ameerikas on uuritud 63 HIV-positiivse meediku tegevust ja pole leitud, et nad oleksid nakkust levitanud.

​

Kas spordiüritustel vôib ette tulla juhuslikku nakatumist HIViga?

​

Siiani ei ole maailmas dokumenteeritud, et keegi oleks saanud HIV nakkuse spordiüritustel. Mingil määral vôib riski kujutleda seal, kus kehad on kontaktis ja vôib esineda verejookse, näiteks poksis ja maadlusel.

​

Kui keegi saab sportliku tegevuse käigus vigastada, tuleb verejooks peatada, haava töödelda ja siduda. Kui verejooksu ei ole, ei ole ka HIVi leviku ohtu.

​

Kas HIV-nakkuse vôib saada kättpidi tervitades, kallistades, toidunôudelt, HIV-positiivsega sama WC-d kasutades, kui HIV-positiivne kôhib vôi aevastab?

​

Ei. HIV ei levi igapäevase suhtlemise käigus tööl, koolis ja mujal. HIV ei levi kättpidi tervitades, kallistades, musiga. Nakkust ei saa tualettruume kasutades, kraanist vett juues, uksele koputades, toidunôudelt, joogiklaasidelt, toidult vôi koduloomadelt.

​

Môned HIVi leviku juhud on registreeritud, kui kodused on puutunud kokku HIV-nakatunud inimese verega. Kui kodus hooldatakse HIV-positiivset vôi AIDSi haiget, peaks perekond saama koolitust, kuidas vältida nakkuse levikut.

​

HIV ei levi ôhuga ega toiduga. HIV ei suuda eksisteerida väljaspool inimkeha.

​

HIVi levikuks on kolm teed:

​

• sugulisel teel, kui ollakse anaalses, vaginaalses vôi oraalses suguühtes HIV-nakatunud isikuga;
• kui kasutatakse süstalt, millega on süstinud end HIV-nakatunud isik,
• vastsündinu vôib saada nakkuse HIV-nakatunud emalt sünnituse ajal vôi rinnapiimaga.
   

Kas sääsed levitavad HIVi?

​

Ei. HIVi epideemia algusest on jälgitud, kas sääsed on viiruse levikus osalised, eriti neil maadel, kus nakatunuid on palju ja sääski samuti. Siiani ollakse seisukohal, et sääsed ei levita HIVi.

​

Teatakse, et verdimevad putukad ei vii eelmiselt inimeselt imetud verd järgmise inimese organismi. Näiteks malaariat ei levita moskiitod sugugi mitte vere kaudu, vaid oma nakkust sisaldavat kehavedelikku inimese kehasse viies. HIV ei suuda putukate kehas areneda ja hukkub kiiresti, teda ei esine putukate kehavedelikus.