​Mis on AIDS?



AIDS on lühend inglise keelsest môistest Acquired Immune Deficiency Syndrome; eesti keeles omandatud immuunpuudulikkuse sündroom:



Acquired (omandatud) tähendab, et inimene on selle elu jooksul saanud,

​

Immune Deficiency (immuunpuudulikkus) tähendab, et organismi haigustega vôitlemise vôime on nôrgenenud

​

Syndrome (sündroom) hulk terviseprobleeme, mis iseloomustavad haigust.

​

AIDSi pôhjustab viirus, mille levinud nimi on HIV: Human Immunodeficiency Virus, eesti keeles inimese immuunpuudulikkuse viirus. Kui viirus tungib organismi, tekivad seal antikehad, mille ülesandeks on viirusega vôidelda.

​

Kui inimene laseb teha verest testi HIVile, siis otsitakse viiruse vastu tekkinud antikehi. Kui täiskasvanud inimesel on need antikehad veres, siis on ta kindlasti nakatunud HIV-ga. Mônikord nimetatakse neid inimesi, kelle veres on leitud antikehad, HIV-positiivseteks.

​

Kui inimene on HIV-positiivne (HIV-nakatunud), ei pruugi ta olla veel AIDSi haige. Paljud HIV-positiivsed inimesed ei tunne endal aastaid mingit haigust olevat. Pikkamööda kahjustab HIV inimese immuunsüsteemi. Mitmesugused teised viirused, mikroobid, seened ja algloomad, mis tavaliselt ei suuda inimesele midagi paha teha, pôhjustavad kahjustatud immuunsüsteemiga inimesele raskeid haigusi. Neid haigusi nimetatakse opportunistlikeks haigusteks.

​

Kust on HIV pärit?

​

Täpselt ei teata. Teooriaid on erinevaid.



Varaseim HIVi leid verest pärineb 1959. aastast Kongost. Ei ole teada, kuidas see inimene haigestus.

Viiruse geneetiline analüüs näitab, et Kongost leitud HIV-1 tüvi vôib olla kujunenud iseseisvaks viiruseks 1940-date aastate lôpul vôi 1950-nate algul.

​

Aastatel 1979-81 teatasid Los Angeles`e ja New York`i arstid korduvalt kopsupôletikest ja kasvajatest, mida ei esinenud tugeva immuunsüsteemiga inimestel. Haigestunute hulgas oli palju homoseksuaalseid mehi.



Alates 1982. aastast kasutatakse terminit AIDS (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom), kirjeldamaks haigust, mis hakkas arenema varem tervetel inimestel.



1983. aastal isoleeriti AIDSi pôhjustav viirus. HIViks hakati seda nimetama pisut hiljem.

​

Kuidas inimene saab AIDSi pôhjustava nakkuse?

​

HIV-nakatunud inimese veri, tupe-eritis, seemnevedelik ja rinnapiim sisaldavad inimese immuunpuudulikkuse (HI) viirust ja nende sattumine teise inimese organismi vôib levitada nakkust. Nakkuse vôib saada inimeselt, kes on küll HIV-positiivne, kuid näeb välja täiesti tervena. Ka sellelt inimeselt, kes on ise saanud HIV-nakkuse, kuid pole veel käinud testimas, vôib saada viiruse. Enamasti saab HIVi, kui

​

ollakse suguühtes nakatunud inimesega,

​

kasutatakse sama süstalt (näit. uimastite süstimisel), mida on kasutanud keegi nakatunud inimene.

​

HIV-positiivse ema laps vôib nakatuda sünnituse ajal vôi kui ema toidab teda rinnapiimaga.

​

Varasemal ajal on saadud HIV-nakkust ka vereülekandega, kuid nüüdisajal kontrollitakse doonoriverd väga hoolikalt ja viiruse levimise vôimalus on väga väike.

​

Siiani ei ole teada, et HIV leviks süljega ja pisaratega, kuid nakkuse vôib saada suuseksil, eriti, kui huuled vôi igemed on pisut katki.

​

Viimastel aastatel on leitud ravi, mis takistab HI viirusel immuunsüsteemi kahjustamist. See on vähendanud suremust AIDSi.

​

Mis siis juhtub, kui ma olen saanud HIV-nakkuse?

​

Môni inimene ei tunne nakatumise järgselt midagi. Mônedel tekib môni nädal peale nakatumist palavik, peavalu, liigesed ja lihased vôivad valutada, kôht vôib valutada, lümfisôlmed vôivad suureneda, nahale vôib tekkida lööve nii umbes nädala vôi kahe jooksul. Tavaliselt arvab inimene, et on jäänud grippi.

​

Viirus paljuneb inimese kehas nädalaid ja isegi kuid, enne kui immuunsüsteem vastab. Selle aja jooksul on testid negatiivsed, kuid inimene nakatab teisi HIViga.

​

Kui immuunsüsteem vastab, hakkavad tekkima antikehad. Alles siis annab test positiivse vastuse.

​

Kui gripitaolised nähud on möödas, vöib môni nakatunu tunda end tervena aastaid, isegi kümmekond aastat. Samal ajal kahjustab HIV immuunsüsteemi.

​

Arstid suudavad hinnata immuunsüsteemi kahjustust CD4+rakkude loendamise abil. Neid rakke kutsutakse ka T-helper-iteks ja nad on immuunsüsteemi tähtsad rakud. Tervel inimesel on neid igas milliliitris veres 500 ja 1500 vahel.

​

Neil, kes ravi ei saa, hakkavab tavaliselt CD4+ rakkude arv vähenema. Ilmuvad HIV-haiguse sümptoomid: palavikud, öised higistamised, kôhulahtisus, suurenenud lümfisôlmed. Sümptoomid ei lähe enam kiiresti üle, mônikord kestavad mitmeid nädalaid.

​

Kuidas ma saan aru, et mul on AIDS?

​

HIV-nakkus läheb üle AIDSiks, kui immuunsüsteem on tôsiselt kahjustatud. CD+ rakke on jäänud vähem kui 200 vôi inimesel ilmneb môni opportunistlik haigus. Sagedaseimad neist on:

​

PCP (Pneumocystis carinii pneumonia), kopsuhaigus, Pneumocystis carinii on haigusetekitaja nimi.

​

KS (Kaposi sarkoom), nahavähk.

​

CMV (Cytomegalovirus), nakkushaigus, mis kahjustab peaasjalikult silmi.

​

Candida, seenhaigus, mis kahjustab suud, neelu, tuppe, söögitoru.

​

AIDSi sündroomi hulka kuulub ka kaalulangus, ajukasvajad ja teised terviseprobleemid. Ravita haige sureb opportunistlike infektsioonide tôttu. AIDS kulgeb igal inimesel isemoodi. Môned inimesed surevad kiiresti, teised aga elavad üsna harilikku elu, olgugi, et neil on diagnoositud AIDS.

​

Kas AIDSi ravi on olemas?

​

AIDSi vastu ravi ei ole.

​

On olemas ravimid, mis pidurdavad HIVi arengut ja siis ei ole ka immuunsüsteemi kahjustus nii kiire. Kuid viirust organismist välja saada ei ole vôimalik.



On ka palju ravimeid, mis ennetavad ja/vôi ravivad opportunistlikke haigusi. Tavaliselt on need efektiivsed. Uuemad ravimid on vähendanud haigestumist opportunistlikesse haigustesse, kuid mônda neist ei suudeta tänaseni tôhusalt ravida.

​

​

Kuidas nakatutakse HIVga?

​

Inimese immuunpuudulikkuse viirus ei levi kergesti. Inimene nakatub, kui tema organismi satub viirusega nakatunud verd vôi suguelundite eritist.

​

HIV levik järgmiste kehavedelikega on täpselt teada:

​

• veri
• sperma
• tupeeritis
• rinnapiim
   

Ka need kehavedelikud, millega puutuvad kokku vaid meedikud, sisaldavad viirust:

​

• vedelik, mis ümbritseb aju ja seljaaju
• liigesevedelik
• looteveed
   

Nakkust ei levita sääsed, kôhimine ega aevastamine, see ei levi koduses majapidamises ega ujumisbasseinides.

​

Siiani ei ole leitud, et viirus oleks levinud süljega, higiga, pisaratega. Peab aga teadma, et ka pisut verd suus suudlemise vôi suuseksi ajal vôib kanda viirust edasi. Verd vôib tulla igemetest peale hammaste puhastamist, igemehaiguste ajal on suus haavu ning ka kuuma vôi torkiva toidu sattumine suhu vôib vigastada suu limaskesta.

​

Organismi sisenemiseks peab viirus suutma läbida organismi kaitsebarjäärid. Inimest kaitsvad barjäärid on nahk ja limaskestad. Kui nahk on terve, siis verega vôi suguelundite eritisega nahale sattunud viirus ei suuda seda läbida. Limaskesti kaitseb ka sülg, milles on viirust hävitavaid aineid.

​

Nakatunud veri vôi suguelundite eritis peavad pääsema organismi, et inimene nakatuks. See juhtub haavade kaudu, suguühtel vôi kui uimastite süstijad süstivad omavahel vahetatud kasutatud süstaldega.

​

HIV-nakatunud ema laps vôib nakatuda raseduse ajal vôi sündides. Imik vôib ka siis nakatuda, kui teda toidetakse HIV-positiivse naise rinnapiimaga. Seda nimetatakse vertikaalseks transmissiooniks (ülekandmiseks).

​

Kas juhusliku nôelatorkega vôib nakatuda?

​

Inimesed räägivad süstaldest, mis vedelevad nurgatagustes kohtades, mônikord ka koolide territooriumil vôi mänguväljakutel. Kas on oht, et näiteks lapsed, kes need juhuslikult leiavad, vôiksid saada AIDSi?

​

Süstlanôelad, mis on puutunud kokku verega, vôivad kanda mitmesuguseid viirusi (B ja C hepatiit, HIV), kuid ükski neist ei suuda elada pikka aega inimkehast väljaspool. Tôenäoliselt on maasvedelaval nôelal viirused juba hukkunud ega suuda nakatada juhuslikku vigastatut. Nakatumise risk on väike.

​

Kui keegi on end juhuslikult vigastanud kas leitud vôi pahatahtlikult paigutatud nôelaga, peaks ta vôtma kontakti oma perearstiga vôi Tallinna Merimetsa Haigla arstidega. Arstid otsustavad, kas inimene vajab ravi vôi pole tal vaja nakkust karta. Juhtumist tuleks teatada ka politseisse.

​

On teada, et tervishoitöötajad on nakatunud juhuslike nôelatorgete kaudu tööülesannete täitmisel.

​

Kuidas kaitsta end ja teisi?



Kuigi sa oled täiesti kindel, et sina ja inimesed, kellega lävid, ei ole HIV-nakatunud, vôiksid ikka midagi teada ja teha, et vältida nakatumist.

​

Seksuaalsed tegevused.

​

Sul ei ole riski nakatuda, kui sa ei seksi. Sa ei nakatu, kui sinu suguti, suu, tupp vôi pärasool (rectum) ei puutu kokku mitte kellegi sugutiga, suuga, tupega vôi pärasoolega.

​

Turvaline on suudlemine, erootiline massaaz, masturbeerimine (ka vastastikune).

​

Monogaamse (truu) suhte puhul on suguühe turvaline, kui

​

môlemad partnerid on HIV-negatiivsed (ei ole nakatunud),

​

kummalgi partnereist ei ole rohkem partnereid,

​

kummalgi partneril ei ole nakkuse saamise vôimalust uimastite süstimise kaudu vôi mônel muul moel.

​

Kui inimese suuôôs on täiesti terve, seal ei ole verd ega haavu, on suuseks turvalisem kui tupe- vôi pärakuseks (anaalseks, suguti viiakse päraku kaudu pärasoolde).

​

HIV-nakkuse ja teiste sugulisel teel levivate haiguste saamise risk väheneb oluliselt, kui kasutada kondoomi nende levimise tôkestamiseks. Traditsioonilised kondoomid pannakse sugutile, kuid on olemas ka kondoome, mis paigaldatakse tuppe vôi pärasoolde.

​

Keemilised ained (spermitsiidid), mida kasutatakse lootuses hoida ära rasedust, ei suuda hoida ära HIVi levimist. Need vôiva isegi suurendada nakatumise riski, sest pôhjustavad mônikord tupes ärritust ja turset (limaskesta kahjustust).

​

Uimastite kasutamine

​

Kui oled narkootikumiuimas, on kerge unustada turvaseksi. Kui kasutad kellegi teise varustust (süstlad, nôelad jmt), vôid saada nakkuse tühisest verekogusest. Parim viis hoiduda nakatumast on uimasteid mitte kunagi kasutada.

​

Kui sa kasutad ikkagi uimasteid, siis saad nakkuse levikut vältida, kui sa ei süsti neid.

​

Kui sa siiski süstid, ära vaheta teistega varustust, puhasta oma varustust enne igat süstimist vesinikuga ja veega.

​

AIDSi Ennetuskeskusel on ka puhaste süstalde jagamise programmid, seal tuleb kasutatud süstal vastu anda.

​

Levik HIV-positiivselt emalt lapsele.

​

Kui ema ei ravita, sünnib 25% imikuid HIViga nakatunuina. Risk langeb kahele protsendile, kui ema ravitakse raseduse ja sünnituse ajal, sünnitus toimub keisrilôikega ja ka vastsündinut hakatakse ravima.

​

Imik vôib saada nakkuse ka siis, kui teda toidetakse HIV-positiivse naise rinnapiimaga. HIV-positiivsetel naistel soovitatakse toita oma last rinnapiimaasendajatega vôi terve naise rinnapiimaga.

​

Kokkupuude verega.

​

HIV on üks paljudest haigustest, mida saab edasi kanda verega. Ole ettevaatlik, kui pead aitama kedagi, kellel on verejooks. Kui sul on tööl kokkupuuteid verega, kaitse hoolikalt nahka (eriti, kui seal vôib olla haavu), samuti silmi ja suud. Tööandja peab tagama verega levivatesse haigustesse nakatumise vältimiseks kindad, näomaskid ja muud kaitsevahendid ning koolituse.

​

Tasuta ja anonüümsed nõustamiskabinetid asuvad:



TALLINN

​

Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskliinik

Paldiski mnt. 62
tel. 645 5555
Avatud: E-N 8.00-17.30 ja R 8.00-13.30

​

Quattromed HTI Laborid OÜ

Väike-Paala 1
tel. 640 8211
Avatud: E-R 8.00-15.00

​

NARVA

​

Narva HIV nõustamis- ja testimiskabinet
SA Narva Haigla

Karja 6
Tel. 356 0304
Avatud: E 12.00- 18.00, T 10.00-16.00, K 12.00-16.00, N 12.00-18.00, R 10.00-14.00

​

KOHTLA-JÄRVE

​

Kohtla-Järve HIV nõustamis- ja testimiskabinet
SA Ida-Viru Keskhaigla

Tervise 1
tel. 337 88 25
Avatud: E ja R 08.00-11.00, K ja N 15.00-18.00

​

PÄRNU

​

Pärnu HIV nõustamis- ja testimiskabinet
SA Pärnu Haigla

​

Ristiku 1, kabinet C110
tel. 447 3388
Avatud: E 15.00- 18.00, T 14.00-17.00, N 08.00- 11.00

​

TARTU

​

Tartu HIV nõustamis- ja testimiskabinet
SA Tartu Ülikooli Kliinikum (Nakkusosakond)

​

Riia 167
tel. 742 7611
Avatud: E 10.00-13.00, T 14.00-17.00, K 8.00-11.00, N 15.00-18.00, R 10.00-13.00

​

PAIDE

​

Paide HIV nõustamis- ja testimiskabinet
AS Järvamaa Haigla

​

Tiigi 8
tel. 384 8178
Avatud: E ja K 14.00- 16.00

​

RAKVERE

​

Rakvere HIV nõustamis- ja testimiskabinet

​

Tuleviku 1, Kabinet 11
tel. 322 3581
E 10.00-14.00

​

TAMSALU

​

Tamsalu HIV nõustamis- ja testimiskabinet​

​

Tehnika 1a
tel. 325 0950
E 8.00-11.00

​

KUNDA

​

Kunda HIV nõustamis- ja testimiskabinet

​

Ehitajate 8
T 10.00-12.00

​