top of page

Eesti Assotsiatsioon Anti-AIDS

on mittetulundusühing, mis tegeleb HIV-nakkuse ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetamisega ning tervislike eluviiside edendamisega.

​

Ajalugu



Eestis registreeriti esimene HIV-nakkuse juht 1988. aastal. 1990. aastal, kui ei olnud ühtki riiklikku ennetusega tegelevat organisatsiooni, asutati vabatahtlike (arstid, teadlased, õpetajad, kultuuritöötajad, usutegelased, noorsootöötajad) poolt Eesti Assotsiatsioon Anti-AIDS. Assotsiatsioon töötas välja ennetustöö strateegia, mis sai aluseks valitsuse poolt 1992. aastal vastuvõetud AIDS-i Profülaktika Riiklikule Programmile.



Eesti Assotsiatsiooni“ANTI-AIDS” asutamiskoosolek 5. septembril 1990. a.

Vabariigi peaepidemioloog dr. Jaan Märtin teatab MTÜ "Eesti Assotsiatsioon Anti-Aids" moodustamisest. Vasakul: Profülaktilise Meditsiini Instituudi direktor, bioloogiadoktor Ljudmilla Priimägi ja Vabariigi tervishoiuminister dr. Laur Karu.

Esimeses reas paremalt - Nakkushaigla peaarst dr. Lev Grinšpun, ETV ajakirjanik Marika Tuus.

Eesti Assotsiatsioon “Anti-Aids” 13. septembril 1990.a. juhatuse valimine ja põhikirja vastuvõtt.

Assotsiatsiooni esimese presidendi - Mai Kolossova ja asepresidentide - Ljudmilla Priimäe ja Helle Martinsoni valimine.

Assotsiatsioooni Põhikirja arutelu.

Stockholmi munitsipaal organisatsiooni Landstinget Förebugger AIDS esindaja pr. Anna-Karin Asp annab üle bukletid ja plakatid "AIDS puudutab ka sind" 1992.a. mai.

Assotsiatsiooni president Mai Kolossova tänab pr. Anna-Karin Asp´i.

Tervishoiuministri asetäitja dr. Vello Ilmoja tänab Rootsi kolleege esimeste AIDSi profülaktika alaste buklettide ja plakatite trükkimise eest.

90-ndate algus: massimeedia ajajärk



Pidasime oluliseks ennetada AIDS-i seksuaalset levikut. Tollel ajal polnud inimesed harjunud seksist avalikult kõnelema. Massimeedia oli aga aldis kajastama seksuaalsuse ja AIDS-i teemat. Seda kasutasime HIV-nakkusest hoidumise info läkitamiseks võimalikult suurele kuulajaskonnale.



90-ndate keskpaik: trükiste ajajärk



Eesti riik hakkas HIV/AIDS-i ennetustööd rahastama septembrist 1993, senini toetasid ennetust ainult sponsorid. Toimus hulgaliselt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni spetsialistide poolt juhendatud koolitusi. Aastatel 1994 ja 1995 andsime välja üle 30 ennetustrükise, tavaliselt kolmandiku trükiarvust vene keeles. Noorte hulgas olid populaarsed AIDS-i teemaliste kirjandite ja plakatite võistlused.

Alates 1996. aastast teeb mittetulundusühing Eesti Assotsiatsioon Anti-AIDS ennetustööd EL programmi PHARE, Avatud Eesti Fondi jt. sihtfinantseeritud projektide vahendite arvel.



Sajandi lõpp ja uue algus: isiksusekeskne terve käitumise edendamise ajajärk



Tasapisi on ennetustöö sisu laienenud: kitsalt HIV/AIDS-i leviku ennetamiselt oleme jôudnud terve seksuaalkäitumise edendamisele. Viimastel aastatel oleme lülitanud koolitustesse ka uimastitele “ei” ütlemise oskuse ôpetamise.



Praegune tegevus



Sihtgrupp: teismelised ja noored

Noores eas otsitakse eluviisi, stiili, identiteeti. Sellega kaasneb eksperimenteerimine ja riskimine.

Seksuaalkogemusi hakkavad noored kogu maailmas omandama seitsmeteistkümnenda eluaasta paiku. Selleks ajaks peavad nad suutma vältida seksuaaleluga seotud ohtusid, seal hulgas HIV/AIDS, mitmed sugulisel teel levivad haigused ja soovimatu rasedus.

Nüüdis-ühiskonnas ei ole noorel inimesel palju kellelegi teisele loota kui iseendale.

Noortel on ôigus saada teavet oma seksuaalse tervise hoidmise vallas, et eristada tôsiasju müütidest ja eelarvamustest. Lisaks teadmistele vajavad noored oskusi: oskust toime tulla survega, lahendada konflikte jm., aga ka toetust valikute tegemisel.



Noored koostööpartneritena



Eakaaslastest arvamusliidrite kasvatamine (peer education).



Arvamusliidrid môjutavad eakaaslaste arusaamu, suhtumisi ja käitumist. Alates 1997. aastast oleme koolitanud noori, kes on huvitatud eakaaslaste ôpetamisest.



Teismeliste ja noorte koolitused



toimuvad 4-tunniste ôpikodadena, kus neiud-noormehed suhtlevad omavahel ja ôpikoja läbiviijaga. Teemadeks terve seksuaalkäitumine, HIV/AIDS, teised sugulisel teel levivad haigused, soovimatu rasedus, enesekehtestamine ning uimastite kasutamisest hoidumine. Noored on asjatundjad noortekultuuris, suhtumistes, väärtushinnangutes. Koolitustele on mônikord söandanud tulla ka noored, kel kooliga sidet enam pole.



Noorte arvamused



on olulised, me kasutame neid uutes ôpikodades.



Me ôpime noortelt



teadmisi nende tervisekäitumise, sotsiaalsete oskuste, enesehinnangu jm. kohta. Õpikodade kogemusi oleme üldistanud ning esitanud teaduslikel foorumitel ennetus- ja tervisekaitse spetsialistidele Eestis ja mujalgi.



Noored on väga erinevad



Vanuseti



Kuigi kôikides ôpikodades käsitleme ülaltoodud teemasid, varieerime meetodeid ja informatsiooni nii, et see oleks eakohaselt sobiv.



Sooliselt



Traditsioonilise tervisekasvatuse seksuaaltervise osa on suuresti orienteeritud tütarlastele, nende hügieenile ja reproduktiivsele tervisele.

Meie kogemus näitab, et ka poisid ja noormehed on ôpihimulised ja vastutusvôimelised nii enda kui partneri tervise hoidmisel.

Tavaliselt osalevad meie ôpikodades môlemast soost noored korraga, see vôimaldab uurida vastakuti teise sugupoole suhtumisi, väärtushinnanguid ja arusaamu.



Kultuurikeskkonniti



Nii eesti kui ka vene keelt kônelevatele noortele pakume tervisekasvatust emakeeles, et see oleks arusaadav kôigis detailides ja arvestaks kultuurierinevusi.



Eluviisiti



Mônede noorte eluviis paneb neid suuremasse ohtu. Enamasti on neil ka kôige vähe motivatsiooni, oskusi ja teadmisi tervise kaitsmiseks. Oleme riskikäitumisega noortega kohtunud ôpikodades, kui nad on usaldanud kontakti täiskasvanutega: turvakodudes, piirkonna kooli eriprogrammi raames.



Kus me kohtume noortega



Koolides



Mitte kôigis Eesti koolides ei toimu seksuaalkasvatust. Vene keelt kônelevatest noortest ligi veerand ei suuda oma kooliajast seda meenutada. Koolide seksuaalkasvatus toimub paljudel juhtudel veel informatsiooni jagamisena, tervisekäitumise oskusi ôpetatakse harva. Pelgalt teave noorte käitumist ei muuda.

Meie eelkôige tervisekäitumise oskuste ôpetamisele orienteeritud ôpikojad täiendavad sobilikul moel koolides tehtavat.



Kooliväliselt



Suvelaagrites, noorteüritustel ja lihtsalt kokkusaamistel tunnevad noored end reeglitest vähem kammitsetuina. Sellistes paikades on lihtsam saada kontakti nendega, kes koolis tunnevad end kôrvalejäetuina. Ka need, kes enam koolis ei käi, tulevad noorteüritustele meelsamini kui kooli. Koolivälistes ôpikodades osaleb korraga tavaliselt vähem noori ja nende huve saab paremini arvestada.



Massiüritustel



Tegutseme paljudel noorteüritustel. Alates 1993. aastast osaleme igal aastal rahvusvahelistes kampaaniates: AIDS-i vastane päev (01. detsembril) ja AIDS-i ohvrite mälestamise päev (maikuus).



Kuidas toimub töö noortega



Õpikodades



kasutame peamiselt grupitööd.



Grupitööd



peetakse käitumise motivatsiooni kujundavaks meetodiks. Terviseoskuste õppimisega samal ajal koguvad noored endale vajalikku informatsiooni. Noored osalevad vestluringides ja ülesannete lahendamises ning erinevate rollide “läbiproovimises”.



Videode demonstreerimine



ja sellele järgnev arutelu vôimaldab näitlikustada ja selgitada raskesti ette kujutatavaid valdkondi.



Rollimängud



on turvaline vahend mitmesuguste situatsioonide läbimängimisel.



HIV / AIDSi ennetav teatrilavastus



Toetudes 90-ndate algul toimunud viljaka koostöö kogemustele Vanalinna Stuudioga kasutati teatrilavastusi HIV/AIDSi ennetamiseks.



Vastused isiklikele küsimustele



Julgustame noorti inimesi pöörduma isiklike probleemidega noortekabinettidesse, kus nad saavad individuaalset konsultatsiooni spetsialistidelt.



Teised koostööpartnerid



Laialdase ennetustöö kôige paremaiks partnereiks on ôpetajad. Õpetajad kujundavadki koolikeskonna tervist soosivaks. Samuti suudavad ôpetajad olla ôpilastele toeks valikute tegemisel.

Korraldame ôpetajatele koolitusi, milledel tutvustame HIV/AIDS-i ennetuse uut informatsiooni ja aktiivôppe meetodeid terviseoskuste ôpetamiseks. Õpetajate tarbeks on välja töötatud metoodiliste materjalide kogumik.

Koolitusi tellida ja informatsiooni saab ôpikodade läbiviijatelt.

bottom of page