​Kuidas vôib HIV seksi ajal levida?​



Selleks, et HIV leviks, peab viirus kanduma seksi ajal ühelt inimeselt teisele suguelundite eritisega vôi verega. Mehe sugutist ja naise tupest väljub eritist enne orgasmi, orgasmi ajal ja pärast orgasmi. HIV-nakkuse saab, kui nakatunud eritis satub teise inimese organismi.



Inimene, kes ei ole nakatunud, ei saa anda nakkust teistele. Kui sina ja sinu partner ei ole nakatunud, ei ole teil riski. Ka siis, kui seksuaalsete tegevuste ajal ei ole kokkupuudet verega vôi suguelundite eritisega, ei ole riski. HIV nakatumiseks peab kehasse tungima inimese immuunpuudulikkuse viirus.

​

Selleks, et HIV ei leviks seksuaalsete tegevuste ajal, on välja môeldud turvalise seksuaalkäitumise reeglid.

​

Turvalise seksuaalkäitumise reegleid järgides väheneb oht nakatuda teiste sugulisel teel levivate haigustega ning ka soovimatu raseduse oht.

​

Kui riskantsed on seksuaalsed tegevused?

​
Ohutud

​

(turvalised) tegevused. Täiesti ohutu on mitte seksida. Ohutu on ka seks kahe mittenakatunud partneri vahel, kui kummalgi partnereist ei ole teisi partnereid.

​

Seksuaalsed fantaasiad, masturbeerimine, ka vastastikune (kui suguelundite vedelikud ei jôua partneri kehasse), seksuaalse sisuga vestlused, ja massaaz on kôik turvalised tegevused. Selliste tegevuste juures ei ole kokkupuudet suguelundite eritisega, seega ei saa ka HIV levida.

​

Tundmaks end turvaliselt, kaitse end, nagu oleks iga partner HIV-positiivne. Inimeste väljanägemise järgi ei saa määrata, kas ta on nakatunud vôi mitte. Paljud inimesed ei ole end testinud, teised vôivad teadlikult luisata, et nad ei ole nakatunud, eriti olukorras, kus nad tahavad sinuga seksida. Môni inimene on saanud HIVi oma püsipartnerilt, sest viimasel on olnud üksainus seksuaalkontakt väljaspool seda suhet.

​

Isegi see inimene, kes on saanud negatiivse testivastuse, vôib olla nakatunud. Ta vôib olla saanud nakkuse peale testi tegemist vôi hoopis teinud testi liiga vara, enne kui viirusevastased antikehad tema organismis moodustusid.

​

Mitteturvalised

​

seksuaalsed tegevused. Mitteturvaliste seksuaalsete tegevuste puhul on HIV levimise oht suur. Seksuaalne tegevus on mitteturvaline (riskantne), kui veri vôi suguelundite eritis puutub kokku pehmete ja niiskete limaskestadega: pärasooles, tupes, suus, suguti peal. Limaskestade vigastused tekivad kergesti ja see avab HIVile tee pääsemaks organismi.

​

Kaitsmata suguühe tuppe ja pärakusse on väga ohtlik. Suguelundite eritis viiakse kehasse sisse. Limaskestad suudavad pakkuda viiruste vastu vaid väga nôrka kaitset. Kui limaskest on vigastatud vôi vigastatakse suguühte ajal, siis pääseb viirus kergesti suguelundite eritisest verre. Ka mehele on selline suguühe ohtlik. Mida kauem on suguti kontaktis nakatunud tupeeritisega, pärasoolelimaga vôi verega, seda kergem on viirusel jôuda suguti limaskestade kaudu organismi, eriti kui limaskest on vigastatud.

​

Turvalisem seks.

​

Risk HIVi levikuks on paljude seksuaalsete tegevuste puhul. Riski vähendamiseks korralda tegevused nii, et takistad vere ja suguelundite eritise sattumist sinu ja partneri kehasse.

​

Tunne oma ja partneri keha. Haavad, haavandid, veritsevad igemed jmt suurendavad HIV nakkuse levimise vôimalust. Raske kehaline pingutus suurendab ka riski. Isegi väga väikesed vigastused avavad viirusele tee organismi.

​

Kasuta kaitsevahendeid vältimaks kontakti verega ja suguelundite eritisega. Keha loomulik kaitsebarjäär on nahk ja limaskestad. Kui nahk on terve, ilma haavade vôi haavanditeta, siis ta kaitseb viiruse eest. Mônel harval korral suudab viirus tungida organismi läbi terve limaskesta. Nakatumise risk on aga palju suurem, kui limaskestad on vigastatud.

​

Kondoom on kôige tavalisem kunstlik kaitsebarjäär. Nüüdisajal on kasutusel ka naiste kondoomid. Kondoom kaitseb limaskesti tôhusalt.

​

Lubrikandid (libeained) suurendavad seksuaalset naudingut ja vähendavad kondoomi rebenemise ohtu. Kondoome ei tohi libedamaks teha vaseliiniga, kreemidega ja muude ôlidega, sest need vigastavad lateksit. Kondoomide jaoks on spetsiaalsed vee baasil valmistatud libeained, mida müüakse apteekides ja seks-poodides.

​

Suuseks ei ole täiesti ohutu, eriti kui suguelundite eritis satub suhu, aga suu limaskest ei ole päris terve. Suuseksi ajal saab kasutada kaitsevahendina kondoomi mehe sugutil vôi lateksist (ka plastikust) kilet, millega kaetakse naise suguelundid. Suuseksiks kôlbavad ilma libeaineta kondoomid, sest libeaine on kibe. On olemas ka spetsiaalsed maitsestatud kondoomid.

​

Kuidas käituda siis, kui môlemad partnerid on juba nakatunud?

​

Môned HIV-positiivsed inimesed ei näe pôhjust järgida turvalisema seksi reegleid, kui neil on suhe teise nakatunud inimesega. Tegelikult oleks seda ikkagi vaja teha. Kui eirata turvalisust, vôib kergesti nakatuda mingi muu haigusega, kasvôi herpesega. HIV-nakatunud inimene pôeb neid haigusi raskemini.

​

Paljud teadlased arvavad, et turvaseksi eirates on vôimalus saada teistkordne nakkus mingi muu HIVi tüvega vôi HIViga, mis on muutunud resistentseks teatud ravimitele. Teaduslikke uuringuid selle kohta ei ole, sest eetiliselt oleks môeldamatu niisugust uuringut korraldada.

​

Tea oma piire

​

Otsusta, kui palju sina tahad riskida. Sellest lähtuvalt otsusta, kui palju kaitset vajad erinevate seksuaalsete tegevuste ajal. Enne kui alustad seksiga:

​

Môtle enda jaoks läbi turvalise seksuaalkäitumise reeglid.

​

Sea oma piirid.

​

Varu kondoome (vajadusel teisi kaitsevahendeid) ja libeainet, ole kindel, et saad nad kätte kohe, kui vajad.

​

Vestle oma partneritega, et ka nemad saaksid selgeks, millised on sinu piirid.

​

Jää oma piiride juurde. Ära lase sündida, et alkohol, uimastid vôi ligitômbav partner sunniks sind unustama omaenda turvalisust.